ITSPEA

Vastates küsimusele milliseid omadusi peaks IT-proff evima, märgin, et samasuguseid omadusi, nagu iga teise eluala profid. Selle asemel, et kirjeldada oma arvamust abstraktselt, tooksin pigem välja minu poolt eelistatult 10 aspekti, mida hindan IT-profides kõige olulisemaks.   Kirjutan seda pidades silmas töökaaslast, kes valiti aasta 2017 parimaks itikaks.   IT-proff ei ole kunagi napisõnaline ega kidakeelne;   IT-proff oskab lihtsalt ja selgelt lahti seletada igasuguse taseme mõisteid või probleeme, jagades protsesse elementaarseteks osadeks. Seejuures ei   ole talle piiranguks, kas ta räägib IT-spetsialistide või tavainimestega; IT-proff Teab ammendavalt ja sügavuti kõikide vahendite kohta, mida ta oma töös kasutab; IT-profi määravaks omaduseks ei tohiks olla perfektsionism. Minu arvates raiskavad perfektsionistid liialt palju aega; IT-proff peab olema viisakas: ta ei tohiks käituda üleolevalt; Peaks vestlema iga taseme arendajaga tõsiselt, usalduslikult, nagu sa

Copyright'i algne eesmärk oli   autoriõiguste kaitse abill stimuleerida loometööd ja leiutamist.   Sajandite jooksul on leiutajad hoidnud oma saladusi võimalikult peidus.    Kirjanikud, kunstnikud ja muusikud ei ole kunagi palju raha teeninud.   Seadusandlus on alati kohustanud kirjastajaid maksma kirjanikele ning tootjaid leiduritele, kehtestades intelektuaalomandi autoriõiguste kehtivusaja. Seega hakkas looming teenima eraomandit. Edaspidi arenes selle alusel terve tööstus. Tiraažeerimise laialdane kasutamine muutus autori ja tarbija vahel soodsaks äriks. Aja jooksul jäi autorite õiguste kaitsmine unarusse, kuna arenev tööstus hakkas rohkem kaitsma enda õigusi.   Interneti arenguga tekkis igaühel võimalus kord ostetud kaupa lõputult paljundada. Selle tulemusena muutusid meediafirmad ja täitev võim aina karmimaks, samas kasutajad vähem seaduskuulekaks. Varsti aga ilmus uus ideoloogia nimega Copyleft. Copyleft on üldine meetod, mis võimaldab teha programmi copy

„The Case For Copyright Reform” on brošüür, kus tehakse ettepanekuid ACTA lepingu reformimiseks. Reformis võrreldatakse ACTA-t noorte generatsiooni kriminaliseerimisega. Raamatus seletatakse miks pakutud reform saaks olema vajalik ja jätkusuutlik (sustainable)    ning tooks kasu tavakasutajale ja  loovinimestele. Teose autorid väidavad, et autoriõigusi reguleerivad seadused    ei ole tasakaalus. Eriti käib see elektroonilise teabe kohta. Vaatamata teavitustööle, faktidele või aina karmimatele reeglitele ei saa failide jagamist mitte miski peatada. Seni, kui on võimalik Internetis suhelda privaatselt, jätkatakse ka failide jagamist.   Samas, nendivad autorid, et ühiskonnas   tahetakse, et kultuur ning loovinimesed areneksid takistamatult.    Autorid väidavad, et massilise failide jagamise ja kultuuri tarbimise vahel ei ole vastuolu.   Töös tuuakse välja huvitav võrdlus: 155 aastat tagasi  valitses  Euroopas sarnane suhtumine raamatukogude levikusse.   Arg

​ Vanessa Shea "Netiquette" kümnest käsust pean üheks aktuaalsemaks viiendat reeglit. Minu meelest on see reegel väga õige ja konkreetne „Make yourself look good online“ ehk "Lase ennast paista meeldivas valguses ka Internetis". See tähendab, et kommentaari autorit või oma jutukaaslast küberruumis ei ole võimalik näha. Sellest reeglist järeldub, et õigesti valitud ning kirjutatud sõna on meie ainuvõimalik vahend endast hea mulje jätmiseks. Oma netisuhtluse kogemusest tean ja veendun üha uuesti, et  hästi arenenud õigekiri ning targalt valitud sõnad lisavad kirjutaja mõtetele kaalu. Õige sõnastus ja keeleline korrektsus on eduka teksti arusaadavuse pant. Kuigi lugejale on kõige olulisem teksti sõnum, ei saa üle ega ümber grammatilisest vormist. Toon mõned näited: Esimene näide Tihti, kui otsin mõnda soovitust või vastust oma küsimusele, on valesti kasutatud sõnade järgi võimalik aru saada, et info on piigem kahtlane ning vajab kontrolli ja pike

Pekka Himanen toob oma töös globaalseid trende, mis muutuvad oluliseks aastal 2010. Aruandes räägitakse sellest, et informatsiooni seltskonda areng on uues faasis, mis nõuab uut reageerimist inimeste poolt. Vaatamata sellele, et ülevaade on tehtud Soome jaoks, enamik kirjeldatud probleemidest on globaalselt aktuaalsed. Mõnedega võin nõustuda, kuna näen seda ka täna. Võrgud. Töös oleva teoreetilises perspektiivis räägitakse sellest, et võrgud muutuvad olulisemaks ja tavalisemaks ning innovatsioonide roll kasvab, eriti tööturul. Uued enam levinud tööd. Kreatiivsed analüütikaga seotud tööd kujutavad ennast seda, et inimene peab lahendama loominguliselt probleemi lahendada. See ongi nii hetkel, et populaarsemad tööd on sellised, kus inimesed peavad analüüsima protsesse, loominguliselt lahendada igasuguseid probleeme. Hetkel loomingulisus on üks väärtuslikem oskus, mida inimestest nõutakse. Informatsiooni majandus ja kultuur. Autoril oi ka õigus selles, et informatsiooni majandu