Copyleft

Copyright'i algne eesmärk oli autoriõiguste kaitse abill stimuleerida loometööd ja leiutamist. 

Sajandite jooksul on leiutajad hoidnud oma saladusi võimalikult peidus.  Kirjanikud, kunstnikud ja muusikud ei ole kunagi palju raha teeninud. 

Seadusandlus on alati kohustanud kirjastajaid maksma kirjanikele ning tootjaid leiduritele, kehtestades intelektuaalomandi autoriõiguste kehtivusaja.

Seega hakkas looming teenima eraomandit. Edaspidi arenes selle alusel terve tööstus. Tiraažeerimise laialdane kasutamine muutus autori ja tarbija vahel soodsaks äriks. Aja jooksul jäi autorite õiguste kaitsmine unarusse, kuna arenev tööstus hakkas rohkem kaitsma enda õigusi. 

Interneti arenguga tekkis igaühel võimalus kord ostetud kaupa lõputult paljundada. Selle tulemusena muutusid meediafirmad ja täitev võim aina karmimaks, samas kasutajad vähem seaduskuulekaks.

Varsti aga ilmus uus ideoloogia nimega Copyleft. Copyleft on üldine meetod, mis võimaldab teha programmi copyright'i nõudest priiks ning tagada, et ka järgmiste muudetud või täiendatud versioonide puhul järgitaks sama põhimõtted.

Üldiselt on väga lihtne  vaba programmi luua... Selleks on vaja kahte asja:  loobuda autoriõigustest ning avaldada see informatsioon. Ühelt poolt annab see kasutajatele võimaluse iga suvalist programmi ja selle uuendusi levitada. Teiselt poolt ei keela see pahatahtlikel inimestel taasrakendada copyright'i samade programmide puhul.

Copyleft nõuab, et igaüks, kes levitab programmi kas muudatustega või mitte, peab andma selle kopeerimise ja modifitseerimise õiguse edasi. Copyleft tagab, et mittekellegi jaoks ei kehti tarkvara modifitseerimiseks piiranguid.

Copyleft'i eesmärgiks oli soodustada loomeprotsessi arengut vastupidiselt Copyright'i piirangutele.

Litsents, mis tuleb tasuta tarkvaraga kaasa, nõuab kasutajalt vaid järgmist: 

1. koos iga programmiga peab levitama ka selle algset teksti;
2. iga programmi modifitseerimisel salvestatakse ka litsentsitekst ning algne autorigus koos märkustega tehtud muudatuste kohta; 

Copyleft'i kasutamise puhul  lahendatakse autoritasu küsimus järgmiselt:

1. Copylefti pooldajad on kindlad, et looming kui selline ei nõua tasustamist ja on iseenesest rõõmuallikas;
2. Raha saab teenida tellijalt, kes võib vajada süsteemi adapteerimist, vigade parandamist, optimeerimist ja vajaliku tarkvara uuendamist;

Huvitav on see fakt, et Copyleft'i leviku käigus ilmusid välja ka sellised programmid, mida nimetatakse "beer business"'iks. Arendajad lisavad tarkvarale meeldetuletuse, et rahulolev klient võiks saata pisut raha õlle jaoks. Räägitakse, et see toimib.