ITSPEA

Wikipediat on teatmeteoste maailmas üsna huvitav "ilming". Tänavu vajaliku termini või informatsiooni otsimisel tihti kasutatakse just selle allikat, vaatamata sellele, et seal leitud sisu ei pruugi alati õige olema. Üks põhjus sellele seisneb otsingumehhanismiga. Tavaliselt otsitava informatsiooni kohta päringu tehes saab inimene esimeste vastuste hulgast viidet nimelt Wikipeediale. Tihti usuvad inimesed seda, mis artiklis on ning ei kahjuks ei pinguta üldse teiste allikate uurimiseks. Mina ei oska seda teatmeteoseks nimetada, pigem see on forumiga sarnane asi, kus inimesed jagavad oma teadmisi ning jäävad teemadega seotud viited. Wikipedia positiivsetest küljetest on selle veebilehe lihtne ja intuitiivselt arusaadav disain, materjali süstematiseerimine. Täna on levinud selline praktika, kui ühe huvi või valdkonnaga seotud inimeste grupp kasutab Wiki-stiili materjali ja terminite määratlemiseks. Näiteks, ettevõtetes on levinud reeglite ja terminite määratlemine Wiki-st

​ 1. Elektronpost Elektronpost on Interneti teenus, mis võimaldab neil inimestel, kes seda omavad, saata ja saada sõnumeid. Elektroniposti kasutamine annab võimaluse kiiresti infot edastada, eriti juhul, kui adressaat asub kaugel. Elektronpost võeti kasutusele 1965. aastast ning on oluline infovahetuse kanal tänapäevani. 2. CSNET CSNET on tehnoloogia, mida enam ei kasuta. See on arvutivõrk, mis alustas oma tööd aastal 1981 USA's. Selle eesmärk oli laiendada võimalusi Informaatika teaduskondade jaoks. Selle võrgu loomise põhjusteks olid finantside puudujääk ning APRANET'i kasutamisvõimaluse puudus. CSNET'il oli oluline roll info levitamisel ning Interneti arendamisel. CSNET'i rahastas USA rahvusfond aastatel 1981-1984. Üks rahastamise tingimus oli selline, et 1986. aastaks peab nimetatud arvutivõrk iseseisvaks muutma . Esialgselt selles võrgus olid omavahel ühendanud ainult kolm ülikooli, vaid 1984 aastaks seal oli juba 84 kasutajat. Mida on oluline märkida, et CSNET'

Mõeldes kõige huvitavamate ebaõnnestunud IT-projektide kohta tulevad meelde järgmised näited. 1. Apple Newton Apple Newton või lihtsalt Newton on üks esimestest personaalsetest taskuarvutitest. Huvitav fakt on see, et arendamise käigul Apple Newton'i loojatel esialgselt ei olnud eesmärki luua taskuarvuti. Taskuarvutite kategooria ei eksisteerinud tol ajal ja mõiste "Personal digital assistant" oli sündinud Newton projekti viimases faasis. Vaatamata sellele, et toodel olid head omadused, selle müümine väga ei õnnestunud. Põhjusteks olid suur hind ja toode tegelik (suurem, kui klassikalise tasku) suurus. 2. Nokia N-series Nokia N-seriate kuuluvad mudelid toetavad 3G, HSDPA  ja WLAN'i standardeid. Noka N-series telefonidel on lai funktsionaalsuste valik, see ei onud edukas hinna ja kvaliteedi tandem. 3. Microsoft Bob.  Microsoft Bob on graafiline interface Windows 3.1 jaoks. Selle peamine eesmärk oli operatsioonsüsteemi lihtne ja mugav käsitlemine, kus opera