ITSPEA

Praegu on olemas erinevad tarvikud puutustega inimeste jaoks. Näiteks, on Braille display. See seade on mõeldud braile tähestiku moodi info kuvamiseks. See seade aitab nägemisvõimetu inimestele arvutit kasutada. Baile display viõmaldab korraga kuvada 40 või 80 sümbolit. On olemas ka portatiivsemad versioonid, mis võimaldavad vähem sümboleid kuvada. Braile display saab ühendada arvutiga kasutades USB või bluetooth interface'i. Braile display alternatiiv on programmid, mis võimaldavad teksti lugeda kõne sünteesi alusel. Kuigi ainult Braile display võimaldab tekstiga töötada ning võimaldab seda redigeerida. Veel üks hea seade on uSEEband. See on käevõru inimeste jaoks, kellel on kõnepuue. Seade tuvastab taktiilse tähestiku ära ning saadab sümboleid smartphone'ile, kus on eelnevalt installitud selleks mõeldud app. App koostab sõnu tuvastatud sümbolite järgi ning vajadusel saab kuvada neid ekraanile või helindada.  Selline käevõru võimaldab kasutajale häält kasutada.

Kasutatavus on inimese jaoks väga tähtis, kuna kõik on harjunud ära igapäeva elu mugavustega nagu mugav ja intuitiivne UI, hea heli kvaliteet jne. Sama kehtib ka IT-maailmas. Kui miski on ebamugav või ebameeldiv, siis vahetatakse see välja millegi parema vastu. Halvaks näiteks on kurikuulus TTÜ ÕIS. Nii vana kui ka uus. Vana probleemiks oli ebaintuitiivse disainiga kasutajaliides, tänu millele pidi tükk aega otsima taga nuppe enne, kui saab näiteks eksamile registreeritud. Samuti on seal väga väike kirjasuurus, mida saab küll brauseriga mingil määral parandada, kuid oli siiski ebamugav. Mis kõige hullem, järgmise semestri tunniplaan oli küll avalikustatud, kuid peidetud ekraani paremasse alumisse nurka. Seal oli väike kiri "2015/2016 kevadsemestri tunniplaan". Mina isiklikult ei suutnud seda üles leida enne, kui tuttav näitas mulle kus see olemas on. Vaatamata sellele, et ÕIS'is oli võimalus üles laadida materjalid ainetesse, oli see ilmselt vastumeelt õppejõududele j

Ettevõttes, kus ma töötan, pakutatakse ning tehakse "Paberivaba arvete haldust", mille eesmärk on lihtsustada paberkandjal saabuvate ostuarvete töötlemisprotsessi, lühidalt -võimaldada dokumente  digitaliseerida. See arendus eriti sobib klientidele, kellele kuu jooksul tuleb töötlema ca 800 arvet. Nende jaoks tööaja ja rahakulu minimeerimiseks teeme seda lahendust. Antud tekstis räägin sellest, kuidas "Paberivaba arvete haldus" projekti meie ettevõttes arendatakse. Mainitud lahendus koosneb kahest osast - üks on tehtud kasutades tarkvarat, mille otstarve on tekstide optiline tuvastamine. Teine osa on loodud kliendi ERP-tarkvara juurde, mis võimaldab tuvastatud arvete info ERP-programmi sisse importida ning töödelda vastavalt vajadustele (nt kinnitada, omistada mõned kriteeriume jne). Ma arvan, et selle projekti ärimudeliks võiks olla tarkvararent, sest mõlema projekti komponentide osa kasutamiseks on vaja osta litsentsi, mis on tähtajadega piiratud. Meie ette

Mulle meeldis Eric S. Raymondi "Hacker-HOWTO".   Selles kirjutises räägitakse sellest, kuidas saada asjatundlikuks häkkeriks. Autori arvamuse järgi tähendab häcker'i definitsioon tehnilist pädevust ning osavust ja võimet tunda naudingut probleemide lahendamisest ja piirangute ületamisest. Häkker taotleb oma tegevuses tipptaset ja sõltumatust. Nendele, kes on veendunud häkkimise ebaseaduslikkuses ütleb autor üheselt, et neil pole mõtet seda artiklit üldse lugeda. Lisaks tõmbab S. Raymond range piiri kahe erineva tegevuse vahel: häkker loob uusi võimalusi, kräkker murrab neid. Autor toob põhimõtted, mis tema arvates on olulised meetodid häkkeriks saamisel: Õpi programeerima; Hangi üks avatud lähtekoodiga Unixitest ja õpi seda kasutama; Õpi kasutama veebi ja kirjutama HTML'i; Kui sa ei oska piisaval määral inglise keelt, siis õpi see ära; Arvan, et kõigil itikatel oleks vaja seda artiklit lugeda, sest seal on palju kasulikke nõuandeid ja vihj

1. Tõnu Liik Tõnu Liik töötab ettevõttes "Tallink Grupp" aastast 2006 tänapäevani. Tema positsiooni nimi on CIO ehk Chief Information Officer. Ta on vastutav "Tallink Grupp" ettevõtte tugi funktsiooni eest, manageerib Tallink Group'i IT organisatsiooni, kulueffektiivsuse tegevuste Tallink Group IT services abil, tugevdab olulisemaid Tallink'i ja Silja Line IT organisatsioone, tegeleb kaasaegsete broneeringute ja müügi- süsteemidega, algatab müügisüsteeme Tallink Group'i jaoks B2C ja B2B web online chanels kaasa arvatud. 2. Rando Sui Rando Sui ameti sisu on IT-meeskonnade manageerimine. Arvab, et väärtus sünnib tänu hästi läbimõeldud ja organiseeritud IT-keskkonnale, mis toimib kvaliteetselt ja mõistlike kuludega ning kus IT-alaseid otsuseid tehakse ainult lähtuvalt ettevõtte huvidest. Rohkem infot saab lugeda siit: http://www.ituudised.ee/sisuturundus/2017/03/16/padev-it-juht-aitab-ettevotte-it-valdkonna-efektiivselt-toole-panna

Vastates küsimusele milliseid omadusi peaks IT-proff evima, märgin, et samasuguseid omadusi, nagu iga teise eluala profid. Selle asemel, et kirjeldada oma arvamust abstraktselt, tooksin pigem välja minu poolt eelistatult 10 aspekti, mida hindan IT-profides kõige olulisemaks.   Kirjutan seda pidades silmas töökaaslast, kes valiti aasta 2017 parimaks itikaks.   IT-proff ei ole kunagi napisõnaline ega kidakeelne;   IT-proff oskab lihtsalt ja selgelt lahti seletada igasuguse taseme mõisteid või probleeme, jagades protsesse elementaarseteks osadeks. Seejuures ei   ole talle piiranguks, kas ta räägib IT-spetsialistide või tavainimestega; IT-proff Teab ammendavalt ja sügavuti kõikide vahendite kohta, mida ta oma töös kasutab; IT-profi määravaks omaduseks ei tohiks olla perfektsionism. Minu arvates raiskavad perfektsionistid liialt palju aega; IT-proff peab olema viisakas: ta ei tohiks käituda üleolevalt; Peaks vestlema iga taseme arendajaga tõsiselt, usalduslikult, nagu sa