Tuntud IT-juhid



1. Tõnu Liik




Tõnu Liik töötab ettevõttes "Tallink Grupp" aastast 2006 tänapäevani.

Tema positsiooni nimi on CIO ehk Chief Information Officer.

Ta on vastutav "Tallink Grupp" ettevõtte tugi funktsiooni eest, manageerib Tallink Group'i IT organisatsiooni, kulueffektiivsuse tegevuste Tallink Group IT services abil, tugevdab olulisemaid Tallink'i ja Silja Line IT organisatsioone, tegeleb kaasaegsete broneeringute ja müügi- süsteemidega, algatab müügisüsteeme Tallink Group'i jaoks B2C ja B2B web online chanels kaasa arvatud.







2. Rando Sui




Rando Sui ameti sisu on IT-meeskonnade manageerimine.

Arvab, et väärtus sünnib tänu hästi läbimõeldud ja organiseeritud IT-keskkonnale, mis toimib kvaliteetselt ja mõistlike kuludega ning kus IT-alaseid otsuseid tehakse ainult lähtuvalt ettevõtte huvidest.

Rohkem infot saab lugeda siit:

http://www.ituudised.ee/sisuturundus/2017/03/16/padev-it-juht-aitab-ettevotte-it-valdkonna-efektiivselt-toole-panna

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Ebaõnnestunud IT-projektid

Mõeldes kõige huvitavamate ebaõnnestunud IT-projektide kohta tulevad meelde järgmised näited. 1. Apple Newton Apple Newton või lihtsalt Newton on üks esimestest personaalsetest taskuarvutitest. Huvitav fakt on see, et arendamise käigul Apple Newton'i loojatel esialgselt ei olnud eesmärki luua taskuarvuti. Taskuarvutite kategooria ei eksisteerinud tol ajal ja mõiste "Personal digital assistant" oli sündinud Newton projekti viimases faasis. Vaatamata sellele, et toodel olid head omadused, selle müümine väga ei õnnestunud. Põhjusteks olid suur hind ja toode tegelik (suurem, kui klassikalise tasku) suurus. 2. Nokia N-series Nokia N-seriate kuuluvad mudelid toetavad 3G, HSDPA  ja WLAN'i standardeid. Noka N-series telefonidel on lai funktsionaalsuste valik, see ei onud edukas hinna ja kvaliteedi tandem. 3. Microsoft Bob.  Microsoft Bob on graafiline interface Windows 3.1 jaoks. Selle peamine eesmärk oli operatsioonsüsteemi lihtne ja mugav käsitlemine, kus opera
Read more

Wikipeedia mõju

Wikipediat on teatmeteoste maailmas üsna huvitav "ilming". Tänavu vajaliku termini või informatsiooni otsimisel tihti kasutatakse just selle allikat, vaatamata sellele, et seal leitud sisu ei pruugi alati õige olema. Üks põhjus sellele seisneb otsingumehhanismiga. Tavaliselt otsitava informatsiooni kohta päringu tehes saab inimene esimeste vastuste hulgast viidet nimelt Wikipeediale. Tihti usuvad inimesed seda, mis artiklis on ning ei kahjuks ei pinguta üldse teiste allikate uurimiseks. Mina ei oska seda teatmeteoseks nimetada, pigem see on forumiga sarnane asi, kus inimesed jagavad oma teadmisi ning jäävad teemadega seotud viited. Wikipedia positiivsetest küljetest on selle veebilehe lihtne ja intuitiivselt arusaadav disain, materjali süstematiseerimine. Täna on levinud selline praktika, kui ühe huvi või valdkonnaga seotud inimeste grupp kasutab Wiki-stiili materjali ja terminite määratlemiseks. Näiteks, ettevõtetes on levinud reeglite ja terminite määratlemine Wiki-st
Read more