Copyright

„The Case For Copyright Reform” on brošüür, kus tehakse ettepanekuid ACTA lepingu reformimiseks.

Reformis võrreldatakse ACTA-t noorte generatsiooni kriminaliseerimisega.

Raamatus seletatakse miks pakutud reform saaks olema vajalik ja jätkusuutlik (sustainable)  ning tooks kasu

tavakasutajale ja loovinimestele.

Teose autorid väidavad, et autoriõigusi reguleerivad seadused  ei ole tasakaalus. Eriti käib see elektroonilise teabe kohta.

Vaatamata teavitustööle, faktidele või aina karmimatele reeglitele ei saa failide jagamist mitte miski peatada. Seni,

kui on võimalik Internetis suhelda privaatselt, jätkatakse ka failide jagamist. 

Samas, nendivad autorid, et ühiskonnas tahetakse, et kultuur ning loovinimesed areneksid takistamatult.  

Autorid väidavad, et massilise failide jagamise ja kultuuri tarbimise vahel ei ole vastuolu. 

Töös tuuakse välja huvitav võrdlus: 155 aastat tagasi valitses Euroopas sarnane suhtumine raamatukogude levikusse. 

Argumenatsioon oli samasugune: kui raamatuid loetakse tasuta, siis ei too see autoritele mingit tulu ning seetõttu ei ilmu uusi raamatuid. Tänaseks on tõestatud, et see seisukoht oli eksiklik. 

Käesoleva teose autorid on veendunud, et Internet on fantastiline ainulaadne raamatukogu. See tähendab, et igaüks, ka need, kellel finantsvõimalused on piiratud, saavad tasuta ligi maailma kultuuri taiestele.

Autorid nendivad, et ACTA efektiivseks rakendamiseks on vaja kontrollida sõnumite sisu olenemata sellest, kas tegu on juriidilise kirjavahetuse või privaatse flirdiga veebikaameras. 

Mõistagi häirib selline lähenemine põhilisi inimõigusi ning nad pakuvad 

välja alternatiivse lahenduse.

Reformi autorid teevad ettepaneku, millekohaselt failide avaldamine internetis ei võta autoritelt ära kaubanduslikku tulu, kuid samalajal ei piira levikut loovinimeste ja tavakasutajate jaoks.

Lühidalt reformi sisu on jagatud 6 punktideks:

1. Moraalseid õigused jäävad muutmata;

2. Vaba mitte-kommerts jagamine;

3. 20 aastat vältev autoriõiguse kommertsmonopool;

4.  Avaliku Andmebaasi loome;

5.  Sampling;

6.  Tehnoloogiad, mis võimaldavad autoriõigustega tööde kasutamist piirata;

Minu arvates mõned väljatoodud ettepanekud on asjakohalised ning vajavad elluviimist. 

Mis puudutab esimest ettepanekut „Moraalsed õigused muutmata", arvan, et see on õiglaselt ja mõstlik. Keegi ei pea teiste inimeste autoriõiguseid omastama . Teose looja peab saama pisavalt respekti ning ei pea oma teenelist tulu kaotama.

Mõistagi vastandolukorras ei ole motivatsiooni uusi häid asju luua. Loominguline progress  peab alati edasi liikuma. 

Teine punkt avaliku andmebaasi kohta mulle tundus hädavajlikuks, kui see ei ole veel loodud. Tänapäevad sellised baasid eksisteerivad. Valdav enamik töödest omab väikset kommertsväärtust või ei oma seda üldse. Andmebaas võiks olla kasulik nende jaoks, kes sarnase toote loob või tahab oma projektis rakendada. See annaks võimalust omada vajalikke teadmisi või autori omanikuga kontakteeruda.

Väidega „20 aastat kommertsmonopooliat“ ei saanud täielikult nõustuda. Raamatu autorite arvamus on selline, et autori elu +70 aastat autoriõigust on absurdsed . Minu arvates, nende poolt pakutud alternatiiv 20 aastat pärast publitseerimist ka ei ole väga õiguslik muutus. Kindlasti (ilusa) muusika või (geniaalse) leiutise kohta olen veendunud, et loojal on õigus saada kasu enda toote eest elu lõpuni.  Mis puudutab õpematerjale, sellised asjad võiksid kiiremini muuta avalikuks ja vabaks laia kasutamiseks ja jagamiseks.